Kui ma sel aastal teid juhendama asusin, siis ma ausalt öeldes ei kujutanud ette, milliseks meie töödünaamika kujuneb. Algul pidasin teid lihtsalt õpilasteks, aga mida ma õppisin, on see, et kui sa kellegisse investeerid oma aega ja energiat, siis nad ei jäta sind enam külmaks. Minust sai teie fänn. Ma elasin etendustel kaasa igale teie stseenile. Ma olin uhke, aga teine kord mõtlesin oma peas: “Halloo!? Mida te teete? Kuulake üksteist, toetage üksteist, tehke midagi!” Talvel hakkasin sügavalt kahtlema oma õpetamisoskustes. See oli periood, kus me tahtsime hästi palju liiga kiiresti. Mina soovisin teilt kogenud improviseerija mentaliteeti, teie aga garantiid, et kõik, mida tegema hakkate, on edukas.
Õppetund: “Protsessi ei saa kiirustada.”
Meie õppeaasta teine pool oli juba kannatlikum. Me töötasime ja arenesime rohkem ühes tempos. Ma hakkasin nägema, mis teie sees peidus on. Te hakkasite avanema.
Viimastes tundides tundsin ma tõesti uhkust teie üle. Ärge arvake, et ma varem pole seda tundnud.
Ma olin uhke, kui te tegite oma esimese show oktoobris. Seda oli ausalt öeldes armas vaadata. Püüdlik ja saamatu nagu beebi esimesed sammud. Laval oli olemas soov ja tahe, kuid puudusid veel õiged oskused ja teadmised. Teie viimased show’d olid juba teisest puust. Ma pean silmas nii Komöödiasporti kui ka pikk-formaati. Teie lavaline olek on kõvasti paranenud. Te ei kakerda enam laval ringi ega sõua teadmatuse ja segaduse meres, vaid iga käik on inspireeritud ning püüab saavutada mingit eesmärki.
Tulles tagasi eelviimase tunni juurde. Me õppisime, kuidas anda tagasisidet üksteisele nii, et see ei oleks mürgine ega paneks improviseerijaid lukku. Teie sooritus oli vägagi rahuldav. Ma sain kuulda analüüsi, mis oli sisukas, arukas ning andis mulle tagasisidet, et õpitu on teile kenasti külge hakanud. Nagu ikka tunnis on korduvalt öeldud, siis see, mida ma õpetan, on vaid üks võimalik lähenemine improkomöödiale ja igale probleemile on mitu lahendust. Ma olen tänulik, kui olen saanud teile väärtust luua.
Pildil (vasakult): Komöödiaspordi meeskond
Rasmus Ristisaar, Tanel Sirp, Tatjana Vinogradova, Oleg Kalinkin, Maarja Korstnik, Rauno Meronen, Jüri Kreek, Margus Toots (puudu on Veiko Soomets, Valmar Kasuk ja Jaanus Kaljuvee)
Fotograaf: Fred-Erik Kerner
Pildil (vasakult): Pikk-formaat meeskond
Gregori Palm, Margus Toots, Tanel Sirp, Maarja Korstnik, Janika Hirvelaan, Veiko Soomets, Valmar Kasuk, Ando Roots (puudu on Jüri Kreek, Oleg Kalinkin)
Fotograaf: Fred-Erik Kerner
Lühike tagasiside õpilastele:
Jüri “Doktor Kloun” Kreek
Ainuke tõrv meepotis on sinu puudumised viimastest tundidest. Ma tean, et see on ka sind ennast muserdanud. Sul on eeldused füüsiliseks komöödiaks. Sa oled avatud ja aus ning seetõttu on sinuga hea koos töötada. Lühi-formaadis on sul olemas plahvatuslikkus ning pealehakkamine, et asjad kiiresti liikuma saada. Pikk-formaadis särad sa endiselt karkteritööga.
Tanel “Mr Relationship” Sirp
Mingist hetkest hakkasin ma märkama sinu juures suurepärast osavust tuua stseeni sisu ja sügavust karakterite vahelise suhte leidmise näol. Sa oskad igas olukorras tuua sisse “heart to heart” jutu ning seeläbi avada uks karakterite hingeellu. See on oskus, mis kuulub ühe eeskujuliku pikk-formaadi improviseerija tööriistakasti.
Veiko “Salaja Toivo” Soomets
Ma siiamaani mäletan ühte Avatud improtundi, kus sa stseenis tegid tõeliselt meisterliku käigu. Sa vastasid kõige lihtsamalt ja loomulikumalt. Sa justkui ütlesid kogemata midagi, mis tundus nii õige. Seda saab analüüsida intellektuaalselt, kuid et tõeliselt aru saada, siis peab seda tundma. Sa oled tänaseks teinud tohutu arengu. Sarnaselt Taneliga, oskad edukalt tuua tähelepanu alla karakterite suhte.
Maarja “v2.0” Korstnik
Ma naudin sinu osavust märgata mustreid ning neid edukalt mängida stseenis. Ülim püüdlikus, mis saatis sind sügisel, on asendunud rahuliku enesekindla mängustiiliga. Minu silmis oled sa laval avanenud ja see toob su töösse rohkem eriilmelisust. Stseenid on sisukamad ja aru on saada su karakterist ja tema suhtest maailma.
Gregori “Härra Käed Puusas või ka Hr Tsiteerides Iseennast” Palm
Hetkel oled sa väga intellektuaalne improviseerija. See tähendab, et sa mängid kavalalt, kasutades loogikat. Pean tõdema, et kasutan seda stiili harva ja pigem poolkogemata. Kujutan ette, et seda edasi arendades oled sa justkui skalpell, mis lõikab teravalt ja täpselt. Su improvisatsioon tõotab tulla kirurgilise täpsusega. See on päris huvitav. Jälgin põnevusega, mis saama hakkab. See stiil on valguse ja pimeduse piiril. See on võimas, aga võib muutuda ohtlikuks.
Janika “Preili Küljetoetus” Hirvelaan
Kui ma mõtlen sinu peale, siis sa oled tõeline ansambli improviseerija. Sa sobid suurepärasel 7-9 liikmelise Haroldi meeskonna liikmeks. Sul puudub hirm teha scenepaint’i, walk-on’i, tag-out’i jne. Sa oled improviseerija, kellel on potensiaali olla pikk-formaadi improshow sideaine, mis hoiab ja seob ansamblit. On üks teooria: “Robot, Piraat ja Ninja”, mis kirjeldab kolme improviseerija tüüpi. Sina oled lähedal, et olla ninja. Ma tean, et see ei ütle midagi, kuid ma seletan teile seda eraldi.
Valmar “Rõõmus energia” Kasuk
Sa tood lavale energiat. Sind on näha ja kuulda. Sa toetad oma partnereid, kuulad neid. Ma mäletan ühte stseenitreeningut Tartus enne Tudengitiimi algust. Me töötasime kahekesti ning me tegime stseeni, millele ma hiljem tagasisidet andsin. Ma mäletan, et su mängustiil oli tol korral rahulik ja “layd back.” Aeg-ajalt tuleb sinust välja improviseerija, kes usaldab protsessi ja lihtsalt kulgeb ning reageerib. Teine kord ilmub improviseerija, kes püüab liiga palju. Me ei pea nii palju töötama. Pigem peame me laskma lahti kõikidest ambitsioonidest, et olla laval vabad ja spontaansed.
Ando “Introvert” Roots
Tead, mees, sul on aeg hakata õpetama. Siin pikka juttu ei ole. Sul on vähemalt sama palju improkogemust ja treenitust kui minul. Ma tean, mida sa mõtled. Me oleme sellest rääkinud, kuid meil kõigil tuleb aeg, kus selleks, et ise improt veel paremini mõista, tuleb hakata seda õpetama. Siis saame me näha seda teisest küljest. Impro poole pealt… emotsioonid. Treeni seda piraati endas. Sa tead küll, millest ma räägin.
Margus “Vanaema Salme karakter forever” Toots
Margus, sul on kadestamist väärt “comedybrain”. Sa suudad leida koomilisi ideid ja neid mängida. Sa märkad tihti kõige fundamentaalsemiad struktuure ja oskad analüüsida, mis ei tööta. Tore on näha, et sa naudid improt ja sul on lõbus. Oma ideede lummuses palun ära unusta teisi improviseerijaid. Parimad hetked minu jaoks on need, kus sa hakkad oma stseeni üle naerma. Ideaalis loomulikult me laval ei naera, kuid see on lihtsalt nii naljakas.
Jaanus “Kark” Kaljuvee
Sarnaselt Veikoga, oled ka sina avanenud silmnähtavalt. Mingil hetkel käis sinus mingi klikk ja sellest ajast peale oled sa toonud endaga kaasa energiat. Varem sa justkui hoidsid end tagasi, kuid nüüd oled sa julgem. Sa teed pöörasemaid käike ega mängi turvaliselt. Ühes proovis, ma ei mäleta täpselt, mis juhtus, kuid sa tegid midagi täiesti valesti. Kogu meeskond vaatas sind küsivalt ja sa lihtsalt kehitasid õlgu ja olid uhke ning see oli nii naljakas. Lisaks veel, palju õnne ka pere kasvupuhul.
Tatjana “Riimib hästi” Vinogradova
Sinu improvisatsioon on sarnaselt Gregorile väga intellektuaalne. Samal ajal tundub mulle, et sulle sobiks mängida ka läbi keha. See tähendab tugevamalt väljendatud emotsioone ja suuremat spontaansust. Aasta jooksul oled teinud läbi arengu ning sa oled laval vabam. Sinu riimimisoskus on muljetavaldav ning oled osav “set-up punchline” struktuuris.
Oleg “Koban pimeduses” Kalinkin
Sa märkad õigeid asju, sa oskad analüüsida. Kui ma meenutan su õpingute algust sügisel, siis tundus nagu su mõistus on labürint ning sina oled sinna ära eksinud. Sul oli pidevalt justkui blokk ees ning mõtteid polnud. Tänaseks tundub mulle, et oled sellest labürindist välja roninud. Või veel parem: aru saanud, et seda labürinti polnudki olemas. Hetkel kõõlud sa veel seal serva peal, kuid sul on olnud hunnikus säravaid hetki, kus olen näinud su võimeid.
Rasmus “Ristirüütel” Ristisaar
Sa oled hea õpilane, sest sa kuulad ja proovid kohe õpitut rakendada. Hetkel sõdid sa sellega, et kuidas teha laval vähem. Kuidas säilitada seda energiat ja samal ajal mitte midagi teha. Kuidas olla tühjuses nii, et see oleks huvitav. See on hea lahing ning omast kogemusest võin öelda, et seda saab kaotada ainult siis, kui sa loobud. Esinejana on sul päris mitu head eeldust: hääl ja kasv. Sa paistad laval silma. Sa oskad võtta fookust. Aga kuidas anda fookust? Ka see on oluline.
Õpilased, tänan teid selle õppeaasta eest. See oli mulle väga hariv ja põnev. 27. mai on siis meie viimane proovikivi selles projektis. Soovin teile edu. Laske lahti õpitust, lihtsalt lõbutsege. Ärge proovige õigesti teha, reageeriga oma instinktidega. Siis me näeme, mis õpitust külge on jäänud.
Autor Rauno Meronen