ANTI IMPROMÄRKMED #5

Ruutu10 õpilane Anti Veeranna on kaasõpilasi ja juhendajaid rõõmustanud tundidejärgsete kokkuvõtete ja avastuste dokumenteerimisega. Et ka teistel oleks võimalus näha Ruutu10 improtundide varjatud sisemaailma, esitleme väiksel määral toimetatud märkmeid Ruutu10 grupitreeningutest ja improtundidest õpilase Anti Veeranna pilgu läbi.

Eelmises tunnis Rauno mainis raamatut nimega “Process – An Improvisers Journey“. Hakkasin seda lugema ja ma ei saanud pidama, enne kui olin jõudnud viimase leheni. Raamat räägib improviseerija teekonnast ja lõpeb sõnadega

“The lights went out. I stepped onto the stage. The TourCo direc- tors were sitting house left. I wanted them to like me. I wanted to forget that they were there.
Marty, Emma, and Kristin were with me in the darkness; I trusted them.
I felt the audience as a singular entity. I breathed with them. The lights went up.

I looked down and saw a trowel.
I grabbed it.It was covered with rich, damp earth.
I felt happy.
I looked up and saw Kristin.
She turned to me and smiled.
And I thought, “There is no place I would rather be—now.”

See raamat täiega räägib minuga. Ma suudan väga hästi ette kujutada, mis tunne see on ja ma tahan ka seda tunnet! Aga kuidas ma sinna jõuan?

Ma olen programmeerija ja selles ametis tuleb mõnikord ülikeerulisi probleeme lahendada. Minu mentor seletas seda nii: iga kord, kui sa oled silmitsi mõne tohutult keerulise probleemiga, siis võta sellest üks väike osa ja tee see ära. Siis võta järgmine ja tee see ära. Ja nii edasi ja edasi, kuni ühel hetkel see algul võimatuna näinud probleem on kahanenud olematuks. Ma näen selles täiega paralleele sellega, mida ja kuidas Rauno meid praegu õpetab. Tegeleme järjest kõigi nende väikeste probleemidega, parandame nad ükshaaval ära ja siis lähme jälle edasi.

Mulle tohutult meeldib tagasiside, kus näidatakse näpuga mingi probleemi peal – mida ma enne võib-olla isegi tähele ei pannud – sest siis ma teadvustan seda endale ja saan sellega tegeleda.

Teedu kommentaar lõpus, et ma mõnikord annan endale eriti karmi hinnangut oli ju ka selline aus tagasiside – jah, ma teen seda ja tegelt ei peaks nii karm olema. See oli ka otse naelapea pihta 🙂

Igatahes – kui ma tunni lõpus ütlesin, et “tee valgustatuse juurde on pikk ja keeruline”, siis ma pidasin seda kõike silmas 🙂

Informatsiooni Ruutu10 töötubade kohta leiad siit: https://ruutu10.ee/tootoad/