fbpx

TAHAKS KIRJUTADA KALAMBUURSEID NALJU

Minu sõber Timo on karsklane ja ta ei sallinud ühistransporti sellepärast… et nad on tihti täis.

Selles blogis õpetan, kuidas ma selle nalja peale tulin. See on meetod, mida saad kasutada, et ise kirjutada kalambuurseid nalju. Tutvustan protsessi nalja leidmisest nalja lihvimiseni.

Kalambuursete naljade kirjutamise meetod, mida teiega jagan, on kombinatsioon minu enda praktikast ja Sally Holloway raamatust “The Serious Guide to Joke Writing: How To Say Something Funny About Anything”. Kui soovid selle teema kohta rohkem lugeda ja õppida, siis soovitan seda raamatut.

Küsimus (K): “Aga, Martin! Kas nalju saab kirjutada ainult ühte moodi ja kõik teised meetodid on valed?”

Vastus (V): “Ei ole ühte ainuõiget meetodit. Sa ei pea seda täpselt nõnda järgima nagu ma seda kirjeldan. Nalju saab igat moodi kirjutada. Tutvustan sulle ühte võimalikku lähenemist. Võta endale siit mõtteid, mis sind kõnetavad.”

Enne kui meetodi juurde jõuame, teeme selgeks, mis on kalambuurne nali. See on sõnademäng ja see jaguneb kaheks:

  1. sõnad, millel on kaks või enam tähendust, nt “tee” (kruusatee; piparmündi tee; tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Kui paljudele teist tuli idee: “Teetööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”?);
  2. sõnad, mis kõlavad sarnaselt, nt “kas ja kass”, “kappas ja kapsas”, “raha ja ra-hah-ah-ah-haa (loe seda õela naeruga).

Nüüd kui teame, mida otsime, siis alustame meetodiga. Pane tähele, et esimeses kahes etapis me ei proovi naljakad olla. Proovime olla loogilised ja genereerime ideid. Nagu teada, siis igal naljal on väike tõepõhi all ja nendest alustamegi.

Vali endale teema. See võib olla üks sõna, võib olla ka väljend. Palju olulisem on see, et sul oleks midagi. Nt kui tahad jalgpallist kalambuurseid nalju kirjutada, siis võta enda teemaks “jalgpall”.
Mida rohkem sa teema kohta tead, seda rohkem on sul sõnu, millest nalju leida. Kui sa võtad teemaks “kõrgema matemaatika terminoloogia” ja sa võib-olla tead ainult mõnda üksikut sõna, siis läheb sul raskeks. Pigem soovitan seda teemat laiemaks tõmmata, nt “matemaatika” või veel laiem “kool”.

Meie näites ma võtan teemaks “ühistransport”.

Kirjuta teema kohta seoseid. Kui mõte kinni jookseb, siis küsi selle teema kohta küsimus (kes, mis, kus, miks, millal, kuidas jne).
Nt sõna “ühistransport” – kes sõidab, kes juhib, kuidas sõidetakse, millal sõidetakse, mis seal sees on jne.

Ma ise proovin vältida ühe kategooria loetelu, sest siis ma saan liiga palju sõnu, mis viib mind stressi. Nt kui kategooriaks oleks “autod”, siis ma saaksin üles kirjutada kõik automargid, mida tean. Teine miinus on see, et kui jõuame nalja kirjutamise juurde, siis minu automarkide naljad hakkavad kõik liiga sarnaselt kõlama. Võid ka teha seoste kohta seoseid. Piire pole.

Mõtleme seosete kohta sõnamänge. Ärme teema sõna enam vaata ja mõtleme ainult kirjutatud seostele. Selleks, et visuaalselt kergem oleks, võib “teema” füüsiliselt kinni katta, siis ei tule ta meile kogu aeg meelde.

Lisan oma juhendi, mida kasutan, kui mõtlen sõnamängudele:

  1. Murra sõna/väljend osadeks. Nt seisukoht on “seisu” ja “koht”.
  2. Kas sõnal on teine tähendus?
  3. Kas see sõna kõlab sarnaselt mõnele teisele sõnale:
    • venita mõnda kohta, nt “sina ja sinna”;
    • asenda mõni täht, nt “kappas ja kapsas”;
    • võta mõni täht ära, nt “koht” ja “oht”.
  4. Mõtle vastandsõnale. Nt “all” ja “üleval” või “seisu” ja “iste” (sõnast seisukoht ja istekoht).
  5. Kas sõnal on sünonüüme (nt kaaslane ja partner)? Mis võimalusi see annab?

K: “Aga Martin! Mis siis kui mul ei tule ühe sõnaga head kalambuuri?”
V: “Siis ära stressa ja liigu järgmise sõna peale. Iga sõna ei toodagi sinu jaoks kalambuuri. Kunagi hiljem võib tulla sellega idee, aga kui praegu ei tule, siis liigu edasi.”


Moodusta nali. Ühenda omavahel etapis 3 tehtud sõna esialgse teemaga.

Kasuta valemit: a’+b’=ab.

Naljadel on struktuur ja sa võiksid seda teada. Sellepärast ongi seda võimalik õpetada. Seletan valemi lahti, sest muidu pole sellega midagi peale hakata:
– “ab” on see kalambuurne sõna, mille sa etapis 3 tegid. A’ ja b’ on vihjed selle kalambuurse sõna mõlemale tähendusele. Ehk nalja näide: Minu sõber Timo on karsklane ja ta ei sallinud ühistransporti sellepärast… et nad on tihti täis.
– “ab” on sõna “täis”, millel on kaks tähendust, et keegi on purjus ja et midagi on füüsiliselt täis (antud juhul buss).
– a’ on vihje tähendusele purjus. Antud naljas on selleks sõna “karsklane”.
– b’ on vihje tähendusele, et buss on füüsiliselt täis. Antud naljas on selleks väljend “ei sallinud ühistransporti” (sest halb on sõita ühistranspordiga, mis on rahvast täis).

K: “Aga, Martin! Mis siis kui mul tulevad teised vihjesõnad? Kuidas ma tean missugune õige on?”
V: “Siin pole ühte õiget vastust. Neid on mitu. Võid vabalt ka kirjutada selle nalja nõnda: “Minu onu Timo on alkohoolik ja talle meeldib ühistransport sellepärast… et see on ka tihti täis.” Või veel parem: “Minu onu Timo on alkohoolik ja talle meeldib ühistransport sellepärast… et see on ka lõuna ajal täis.” See lisab mõnusa vürtsi juurde, et onu on ka päise päeva ajal purjus. Kui tähele panid, siis sõber Timost sai onu Timo. Nõnda kõlab mulle paremini. Ma ise olen veel küsimuse all, kas jätta “lõuna ajal” sisse või võtta ära või muuta see üldse sõnaks “keskpäeval” või “kell kaks päeval”. Ma ei teagi, mida hetkel teha. See selgub pärast.”

K: “Aga, Martin! naljas “Teetööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus” ei ole vihjesõna teetööle!”

V: “Jah. See nali pole hetkel eriti hea. Tõenäosus on suur, et kui sa selle sõbrale ette loed, siis ta ei saa sellest aru. Miks? Sest sellel naljal puudub vihje “teetöödele”. Vihje Tammsaarele on olemas selle üldlevinud tsitaadi näol. Naljas pead sa andma a’ ja b’ ehk kaks pusle tükki, mille nalja vastuvõtja saab omavahel kokku panna ja naerda. Selleks vihjeks võib olla ka pilt või lause. Ma arvan, et publik saab rohkem naljast aru, kui see oleks sõnastatult nõnda: “Kui Tammsaare oleks omal ajal asfaltit pannud, siis ta oleks raamatusse kirjutanud: “Teetööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.”””

K: “Aga, Martin! Kas on mingid vihjesõnad, mis on väga halvad?

V: “Kui sinu a’ ja b’ on liiga puändi lähedal, siis on nali liiga läbinähtav. Näiteks: “Minu sõber Timo on täis ja ta ei sallinud ühistransporti sellepärast… et nad on tihti täis.” Selles näites kasutasin ma konkreetselt seda sama puänti sõna vihje sõnana. Ära nii tee. Kui vihje on liiga kauge, siis publik ei saa naljast aru. Näiteks: “Minu sõber Timo joob ainult vett ja limonaadi ning ta ei salli ühistransporti sellepärast… et nad on tihti täis.”

K: “Aga, Martin! Kuidas ma siis otsustan, mis sõnu ma kasutan.”

V: “See ongi väga keeruline koht. Sa tahad leida head keskteed nende kahe äärmuse vahel.”


Lihvi nali. Sul on nali olemas, aga et võtta sellest välja kogu potentsiaali, tuleb seda veidi poleerida.

Jäta oma üllatussõna (naljasõna/puänt) viimaseks. Nõnda on nali tugevam. Ehita ootusärevus üles ja siis lõpeta see sõnaga, mis paneb nad naerma.
“Minu sõber Timo on karsklane ja täis ühistransporti ta ei salli.”
See nali ei ole nii tugev kui eelmine. Ma arvan, et publik isegi ei pruugi sellest enam aru saada.

K: “Aga Martin! Naljas “Kui Tammsaare oleks omal ajal asfaltit pannud, siis ta oleks raamatusse kirjutanud: “teetööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”” ei ole nalja tekitav sõna viimane? Nalja tekitavaks sõnaks on ju “teetööd”.”

​​​​V: “Jah ja ei! Antud juhul ei ole tegemist nalja tekitava sõnaga, vaid nalja tekitava fraasiga. Minu probleem sellega on järgmine. Kas fraasi teine pool on üleliigne või mitte? Kas nali oleks parem kui ta oleks selline: “Kui Tammsaare oleks omal ajal asfaltit pannud, siis ta oleks raamatusse kirjutanud: “teetööd ja näe vaeva…” Seda ma ei saa enne teada, kui ma kellegi peal seda ei katseta. Sellest, kuidas seda testida, räägin ülejärgmises punktis.”

Kasuta nii palju sõnu kui vajalik, mitte rohkem. Iga sõna peab teenima oma koha paberile. See on kahel põhjusel:

  1. ära raiska publiku aega. Nad ei viitsi kuulata/lugeda rohkem kui nad peavad;
  2. kui sul on naljas liiga palju üleliigseid sõnu, siis sa riskid sellega, et publik arvab su lõpu enne ära, kui sa ise selleni jõuad;
  3. testi nalja. Räägi seda nalja mõnele sõbrale ja jälgi, kas nad naeravad. Ära neile ütle, et sa testid oma nalja. Pane see kuidagi tavavestlusesse sisse. Kui sul on olemas komöödiasemu, kellega te arutate oma nalju ja aitate üksteisel neid lihvida, siis tema eest ei ole vaja seda varjata. Kui tavainimesele mainid, et sul on üks nali, mida sa tahaksid proovida, siis nad võtavad liiga analüüsiva oleku ja sa ei saa sealt seda, mida vaja.

Põhiliselt sa otsid tagasisidest kahte vastust:

  1. Ta naerab. Tubli, nali töötab.
  2. Ta ei naera, vaatab sulle küsiva näoga otsa ja võib-olla pajatab lausepaari: “Ma ei saanud aru”. See võib esineda kahel põhjusel:
    • ta ei tea midagi sellest teemast. Ütleme, et kirjutasidki nalja kõrgema matemaatika terminoloogia kohta ja ta polegi sinu soovitud publik;
    • sinu a’ ja b’ pole piisavalt selged. Tuleb mõelda parem ülesehitus naljale.
  3. Ta ei naera ja põhjuseks on, et see pole eriti naljakas. Nii juhtub, mõtle parem. Nalja kirjutamisel on tõekspidamine: kvaliteet tuleb kvantiteedist. Seega, mida rohkem kirjutad, seda rohkem saad ülihäid nalju.

K: “Aga Martin! Mõned inimesed ei ole seda meetodit järginud ja kirjutavad täiega häid kalambuure.”

V: “Jah, ja mõned inimesed pole elus ühtegi kalambuuri välja mõelnud! Mõned on harjunud juba nõnda sõnade peale mõtlema. Nüüd on sinul ka olemas tehnikad, kuidas neid nalju välja mõelda. Mida rohkem sa seda harjutad, seda rohkem harjub sinu aju sellise mõtlemisega ja häid nalju sähvatab pähe üha rohkem. Näiteks, kui me esineme improkomöödiaga, siis üheks meie lühi-formaadi mänguks on “Kuldvillak”, kus publik annab sõna ja me peame selle põhjal mõtlema kalambuurse nalja. Kas see algul tuli meil nõnda välja? Ei tulnud, aga nüüd juba tuleb. Kui sa tahad näha, kuidas me seda teeme, siis see mäng on ka sees meie pühapäevasel Meistrite liiga etendusel. Kas tuled vaatama?”

K: “Hmmm…. Ma vaatan.”

Autor: Martin Junna